Autodeta laiskus tähistab üha uusi riike. Mis on see päev, millega see on seotud ja kuidas seda erinevates riikides õigesti tähistatakse?
Ajalugu
1973. aastal, kui kütusekriis tabas, pakkusid Šveitsi võimud oma kodanikele ametlikult vaid ühe päeva ilma autota, asendades nad jalgrataste ja ühistranspordiga. See oli traditsiooni sünd. Idee osutus huvitavaks ja 2-3 aasta pärast toimus iga-aastane vabatahtlik aktsioon, mis kutsus üles oma transporti mitte kasutama. See sai populaarseks keskkonnaprobleemide süvenemise ja nende kõrvaldamise otsimise tõttu.
1994. aastal tehti ettepanek seda päeva tähistada 22. septembril ja see algatus leidis toetust paljudes ELi riikides. Venemaal toimus miiting esmakordselt 2008. aastal ja tollane põhiülesanne oli lihtne - muuta liikumine väiksemaks.
Kuidas reklaamitakse erinevates riikides?
Sel päeval motiveeritakse mitmetes riikides väikebusside ja metrooga reisimise hind poole võrra. Mõni osariik piirab sisenemist linnadesse, soovitades selle asemel kõndimist.
Pärast suhtlusvõrgustike populaarsuse tõusu ilmus uus viis tegevust toetada - foto. Inimesed pildistavad end jalgrattal või etturil käies hashtagiga #densauto (räsimärgid võivad olenevalt riigist olla erinevad).
Meedia reaktsioon
Tegevus hakkas levima tänu meediale, eriti kuna arvesse võeti tervisliku eluviisi populaarsust. Arstid ja teised spetsialistid räägivad teleris või ajalehtede vahendusel sellest, kui halvasti autod maailma põhjustavad ja kuidas inimesed planeeti kord aastas aitavad.
Samuti pakuvad artiklid kõndimise eeliseid inimesele endale ja majandusele tervikuna. Ikka on auto bensiin, tehnoülevaatus, remont jne. Vaid üks päev võib igas peres märkimisväärse summa kokku hoida.
Oluline punkt: keskkonnaseisundit uurivad keskkonnakaitsjad märkisid, et päev ilma autodeta pealinnas parandas kliimaseadet 15 protsenti.
Töö uute põlvkondadega
Juba mitu aastat on koolides korraldatud üritusi, kus arutatakse päeva ilma autodeta ja selle olulisust inimestele ja kogu planeedile.
Tavaliselt ei korralda koolid selle auks koolitunde, vaid annavad välja ka seinalehti, korraldavad jalgratturitele võistlusi ja palju muid üritusi.
Lasteaedades räägitakse ka selle päeva eelistest ning kasvatajad selgitavad lastele, kuidas ja kuidas auto inimesele kahju teeb. Sellisel juhul on vanemad kõige sagedamini seotud sündmustega.
Inimeste arvamus
Autovabal päeval on täna nii fänne kui ka vastaseid. Esimesed liituvad aktsiooniga suure heameelega, teised aga ei kujuta ette, et saaks ilma autota linnas ringi jalutada. On selge, et igaüks meist ühel või teisel viisil muretseb keskkonnaprobleemide pärast ja mõistab heitgaaside kahjulikkust.
Kuid küsitluste kohaselt on vaid vähesed valmis autost loobuma kasvõi üheks päevaks. Sellest hoolimata on auto paljude jaoks mugavus ja võime kiiresti linnast üle minna.
