8. sajandil toimus masinaehituse valdkonnas tõeline läbimurre. Leiutised ilmusid üksteise järel, kuid silmapaistvaim neist oli muidugi auto.
Kõige esimese auto loomise ajalugu
Esimese mootoriga sõiduki loomise ajalugu algas 1885. aastal. Esimese auto looja on saksa leiutaja Karl Benz. 1886. aasta jaanuaris sai ta oma leiutise patendi ja esitas sama aasta suvel oma loomingut avalikkusele. Karli enda sõnul lõi ta aasta tagasi sõiduki ja sõitis kõigi eest varjatult keset ööd linnatänavatele.
Benz kartis rikkuda August Otto neljataktilise mootori patenti, kuid Otto patent tühistati ja 29. jaanuaril 1885 esitas Benz patendiametile oma taotluse, mis kiideti heaks alles peaaegu kahe aasta pärast.
Esimese loodud auto spetsifikatsioonid ja välimus
Benzi auto nimeks sai Motorwagen, mis tähendab saksa keeles „mootorkäru“. See auto oli siis üsna primitiivse välimusega, esindades kolmerattalist vankrit ja rattaratastega. Ajam oli kett, mis meenutas ka jalgrattaketti. Kuid autol oli rool ja bensiinimootor. Transport oli varustatud tagasilla kohale kinnitatud ühe silindrilise sisepõlemismootoriga, mille maht oli 954 sentimeetrit. Benz paigaldas mootori alla hooratta, et mootor käivitada ja sujuvalt töötada. Auto võimsus ulatus 0,9 hobujõuni kiirusel 400 p / min. Mootori mass oli umbes 100 kg. Sidurina kasutati rihmaratast, mis oli varustatud vabajooksu mehhanismiga. Mootor süüdati galvaaniakust ja selle kiirus oli kuni 16 km / h.
Mäkke minnes seiskus mootor sageli.
Benzi autot tunnustati ainult Prantsusmaal, kus Karl käis oma loomingut demonstreerimas. Sakslased ei hinnanud uut leiutist. Kuid aastatel 1886–1893 asus Benz Motorwalli seeriatootmisse ja selle tulemusena leidus sellele autole ostjaid. Sel perioodil õnnestus leiutajal müüa 25 automudelit.
Auto vabastamise 20. aastapäeva auks kinkis Benz Müncheni muuseumile oma ajud, milles oma suurepärast sõidukit laiemale avalikkusele esitleti. Lisaks on selle leiutaja töö tänapäevani olemas. Benzi auto 50. aastapäevaks vabastati 3 eksemplari ja annetati need Mercedes-Benzi muuseumile, Dresdeni transpordimuuseumile ja Viini tehnikamuuseumile.
