Autobahn ehk kiirtee on autode jaoks spetsiaalselt varustatud tee, millel kehtivad liikluseeskirjad. Selline marsruut on mõeldud ainult teatud kategooriate sõidukitele ja jalakäijate liikumine sellel on seadusega keelatud.
Autobahnide omadused
Autobuss on konkreetne teelõik, kus sõiduteed on üksteisest eraldatud spetsiaalsete tõkete või eraldusribadega. Maantee peamine eripära on see, et see marsruut ei lõpe kunagi trammi-, raudtee- ega muude rööbasteede, muude jalgratturite jaoks mõeldud teede ega radadega.
Lisaks ei ole siin ülekäiguradade olemasolu mitte ainult ette nähtud, vaid ka keelatud. Autobahnil saavad liikuda ainult autod, mis suudavad saavutada teatud maksimaalse kiiruse. Maanteedel on keelatud hobuste sõidukite, jalgrataste, mopeedide ja põllumajandustehnika sisenemine teele.
Autobahni reeglid
Kehtivad liikluseeskirjad sisaldavad kiirtee mõiste täpset määratlust. Selliste teede sissepääsud on tavaliselt tähistatud spetsiaalsete siltidega. Venemaal on autobahnid tähistatud numbritega "5,1" ja "5,2". Sellised rajad on mõeldud eranditult kiireks autoliikluseks. Kiirendamiseks või aeglustamiseks peavad juhid liikuma spetsiaalsetele sõiduradadele, mida eristavad teatud märgid. Hädapeatuste jaoks on laiad õlad.
Kiirteel on keelatud igasugused manöövrid. See kehtib peamiselt tagurdamise, pööramise ja peatumise kohta liikumiseks mõeldud alal. Muide, õnnetus juhtub Autobahnis väga harva.
Venemaa maanteedel on maksimaalne kiirus piiratud 110 km / h. Teistes riikides on need näitajad erinevad. Näiteks Saksamaal pole piiranguid, kuid "soovitatav" kiirus on 130 km / h.
Parimad autobahnid maailmas
Itaalias ehitati maailma esimene autobahn. See maantee avati liikluseks 1920. aastatel. Saksamaal ilmusid sellised teed lähemale 1930. aastatele. Väärib märkimist, et just tänu Saksamaa kiirteedele ilmus nimi "Autobahn". Saksa rajad on kogu maailmas väga populaarsed. Iga juht, kes on neist vähemalt korra läbi sõitnud, mäletab oma muljeid pikka aega entusiasmiga. "Autobahn" tõlgitakse saksa keelest täpselt kui "kiirtee".
Venemaal ilmus esimene kiirrada 1936. aastal. Maantee ühendas kahte linna - Moskvat ja Minskit. Praegu on Vene Föderatsiooni territooriumil mitu maanteed. Erilist tähelepanu väärivad aga projektid, mis on plaanis lähiajal ellu viia. Uued kiirteed ühendavad lisaks linnadele ka riike. On selliseid projekte nagu näiteks USA - Pariis, Euroopa - Venemaa - Aasia - Ameerika, Poola - Slovakkia - Ungari - Serbia - Bulgaaria - Türgi.