Diiselmootori lihtsus ja töökindlus võimaldavad selle töötamist üsna pikka aega, häirimata omanikku kütusevarustuse seadistuste rikkumisega, mis koosneb: madalrõhkkompressorist, kõrgsurve kütusepumbast ja pihustitest. Kütuse sissepritsesüsteemi viimased komponendid on selle ahela nõrgim lüli. Ja see pole üllatav, sest just düüsid kannavad mootori töötamise ajal suurimat koormust.
Vajalik
- - elektrooniline skanner,
- - alus kütusevarustuse kontrollimiseks ja reguleerimiseks.
Juhised
Samm 1
Vana tootmise diiselmootorid olid varustatud kõrgsurvepumpaga (TNVD), milles sektsioonide arv sõltus otseselt mootori silindrite arvust. Sissepritsepumba igas osas oli kütus konkreetse silindri jaoks.
2. samm
Tänu sissepritsesüsteemi elektroonilise juhtimise kasutuselevõtule on uued mootorid (CDI) varustatud mootori pihustitega, milles pihusti avamine toimub protsessori käsul. Seega ei olnud käsitöölistel enam vaja süüte ajastust seada ja mootorit oli palju lihtsam hooldada.
3. samm
Kütuse etteandesüsteemi ebakorrapärasuse tunnused on musta suitsu ilmnemine heitgaasides. Suurenenud suits muutub düüsi abil silindrisse tarnitud kütusesegu mittetäieliku põlemise tagajärjeks.
4. samm
Mingil juhul ei tohiks seda pärast esimeste märkide ilmumist remondiga edasi lükata. Seetõttu on autoga võimalikult lühikese aja jooksul vaja külastada autokeskust ja läbida diagnostika. Skaneerimise käigus tuvastab hooldustehnik testeriga seotud probleemi.
5. samm
Kui mootori-pihusti elektrilises osas tekib rike, muutub selle samm-mootor. Kuid juhul, kui elektroonilised komponendid töötavad normaalselt ja tõrgeteta, demonteeritakse kõik pihustid mootorist ja tarnitakse kütuseseadmete remondispetsialistile, kes kontrollib nende mehaanilist osa stendis ja kui vigased düüsid tuvastatakse, vahetavad need välja.
6. samm
Nüüdsest peab autojuht kütuse- ja õhufiltrid õigeaegselt välja vahetama ning tema auto suudab remondita läbida enam kui sada tuhat kilomeetrit.
